Juhan

  • Riho Sibul

    laul, kitarr

  • Jaak Sooäär

    kitarr

  • Henno Kelp

    bass

  • Andrus Lillepea

    trummid

Juhan Liivi (1864-1913) elulugu võimaldab õpikunäidet andekast loojast, kellel oli eluajal raskusi koha ja tunnustuse leidmisega ning kelle loominguline tegevus tõusis lendu alles postuumselt. Pooleli jäänud koolitee, raskused oma kirjanduslike katsetuste kirjastamise ja avaldamisega, vaimsest ülitundlikkusest tingitud pidetus ja viletsus ning alles pärast surma saabunud suurem, järjepidevalt kasvav tunnustus: Juhan Liivi nimelised tänavad, Juhan Liivi nimeline kool ja auhind, Juhan Liivi muuseum. Ja muidugi Liivi looming – pole raske märgata, et see elab erksalt ka sada aastat pärast luuletaja surma. Üks sellise erksuse kinnitusi ongi ansambel Juhan, mille muusika toetub Juhan Liivi loomingule. 2013. aastal avaldas kooslus heliplaadi „Juhan“, inspiratsiooniallikaks Liivi ühiskondliku närviga tekstid. Peagi on valmimas ansambli teine album.

“Juba Juhani esimesed minutid mõjusid hoopis vastupidiselt kardetule. Jah, toon on kohati sünge, Sibula hääl hauatagune, nagu tavaliselt, aga seejuures veenev. Olen kuulnud Juhanit võrreldavat Kosmikutega. Vokaali maneeris on natuke sarnasusi, tõepoolest, aga Sibula laulus puudub see poos, mis Kosmikute puhul alati häirinud on. Sooääre seaded on kvaliteedimärgiga, nagu ikka, aga pakuvad ka üllatusi. Kohati lajatatakse rokk põhja, trummid raiuvad ja kitarrid pannakse vinguma, nagu tuul Peipsi rannal. Tegijad põhjendavad metal-meeleolusid asjaoluga, et nende nägemuses Liivi luuletused ei ole vaiksed ja hardad, vaid nõuavad valjemat häält ka. Igatahes – rockivõtmes Liiv on ootamatu, aga vägagi asjakohane. Näiteks „Ma kõndisin metsa poole“ ja eriti „Kalevi une“ psühhedeelsed instrumentaalosad mõjuvad värskelt ja usutavalt. Üheksanda loo, „Kuusekse“, naivistlik tekst ja loo teises pooles ootamatult soojalt saundiv kidrasoolo kummutavad viimasegi hirmuraasu millegi erakordselt depressiivse või masendava ees.
See plaat võiks vabalt kooliprogrammis kirjanduse tundides abivahendina kasutuses olla. Kui paberilt loetud read sügisest peipsiäärt silme ette ei too, siis Juhan teeb seda kindlasti.”

Erkki Pruul, kultuur.err.ee, 16.01.2014